Minerálat ja málmmat

Veaiki gávdno lunddolaččat eatnamis máŋgga hámis. Dan sáhttá gávdnat sulfiida ihtosiin ja fierahagain (veaikekisan, bornihttan, veaikešealgadin, covellinan), kálkaihtosiin (azurihttan ja malakihttan), silikihttaosiin (chrysocollan ja dioptasan) ja čielga veaikin. Dás vuolábealde listu mas oaidnit daid dábálaš minerálaid main lea veaiki:

MINERAL FORMEL % KOBBER
Čielga veaiki Cu 100
Veaikekisa (Chalkopyritt) CuFeS2 34.5
Veaikešealgadas (Chalcosin) Cu2S 79.8
Covellin CuS 66.5
Digenite Cu9S5 78.1
Bornihtta (dielkoveaiki) 2Cu2S·CuS·FeS 63.3
Tetrahedrite Cu3SbS3 + x(Fe,Zn)6Sb2S9 32–45
Malakihtta CuCO3·Cu(OH)2 57.3
Azurihtta 2CuCO3·Cu(OH)2 55.1
Ruksesveaike-ertsa (Cupritt) Cu2O 88.8
Dioptase CuO·SiO2·H2O 40.3
Chrysocolla CuO·SiO2·2H2O 37.9
Tennantite Cu12As4S13 85

 

Chalcopyrite MineralVeaikemálmma hápmi sáhttá hui juohkelágan. Muhtumat leat seakkit ja ceggosat, muhtumat assát ja duolbadat, muhtumiin lea olu veaiki, ja muhtumiin hui unnán. Obbalaččat lea dilli dál nu ahte buoremus hivvodagat leat juo váldon, ja dálá málmmas lea unnit go 0.6% veaiki.

Nussira gávdnosiin leat eanas veaikekisa ja bornihtta. Dasa lassin lea doppe málbma mas lea eanet veaiki, nu go diginite, veaikešealgadas ja malakihtta.

Gumppenjuni veaikemálmmas lea veaikekisa eanemus. Doppe lea maiddái bornihtta-veaikešealgadasa lágan málbma. 

 

© 2012-2019 NUSSIR ASA    ALL RIGHTS RESERVED    PRIVACY POLICY    DISCLAIMERsjursendesign.no 2012