Ohcan ja geavahus

Veaikki prospekteren ja geavahus ovdalaš áigge ja dál

Historjjálaš ohcan

Máilmmi boarráseamos álbmogat dihte juo ahte čielga veaiki lei gávdnon málmmas mii lei eatnama alde, ja dan historjá lea badjel 10 000 jagi. Veaikeáiggi definerejit historihkkárat dan áigodahkan bronsaáiggis go bronsaseaguhusat eai lean vel fuomášuvvon. Bronssa ožžo go seaguhedje dani ja veaikki. Veaikki ohce dušše eatnama alde. Gaska-áiggi boanddat dehe bivdit dat dávjá gávdne dalá beakkán veaikehivvodagaid. Sii čiegadedje gávdnosiid dassážii go ledje ožžon bálkká geologain. Norga lea álo oaivvildan veaikki ja eará metállaid leat stáhta opmodahkan. Dánska gonagas čálii reivve 1644:s mas ávžžuhii álbmoga ohcat metállaid ja minerálaid, muhto sii geat eai dieđihan gávdnosiid, galge ráŋggáštuvvot. Veaikeruvke álggahuvvui Rørosas 1644:s ja Løkkenis 1654:s, maŋŋel go gulustuvai gávdnon veaiki doppe moadde jagi das ovdal. Eanebut álge beroštit geologalaš riggodagain dađi mielde go gávdnoje metállat ja minerálat. Danne stáhta álggahii geologiijaoahpahusa, ja sii ráhkadišgohte guovllukárttaid ja guorahalle málbmahámiid proseassaid.

Dađistaga go eatnanalde valjis hivvodagat geavahuvvoje, de šadde huksejeaddjit ohcagoahtit eará mearkkaid go daid oinnolaš málbmagávdnosiid. De áice geologat čiekŋalet báikkiid, dađistaga go eanet máhtolašvuohta, teknologiija ja iige unnimusat buoret veaikehattit dahke ođđa vejolašvuođaid. Dan guovtti máilmmisoađi gaskkas ohcagohte málmmaid geofysalaččat dađistaga garraseappot miehtá máilmmi. Eananvuoláš struktuvrraid sáhttá iskkadit go mihtida gravimehtralaš viidodaga dehe go báhčá seismalaš báruid. Eananvuoláš metállaid sáhttá gávnnahit go mihtida ohcanguovllu magnehtalaš birrasa dehe man bures elrávdnji johtá dan báikki mielde. Go industriijalaš revolušuvdna buvttihii boaldámušmohtora ja buoret stáli, de šattai diamántabohkan dađistaga dábálaččabun 20.jahkečuođis. Diamántaborenguovddážiin sáhtii oažžut ávkkálaš dieđuid dan báikki veaikehivvodaga, litologiija birra, ja man nanu geađggit dakko ledje eatnama vuolde.

Dálá ohcamat

Miehtá máilmmi ohcet vuđolaš metállaid, maiddái veaikki, sihke ásahuvvon ruvkeguovlluin ja guovlluin main leat ain ohcan unnán.  Áigodagas 1995-2004 lei veaiki dat gávpegálvu man ohce nubbin eanemusat, dušše golli ohce eanet. Eanemusat ohce veaikki Lulli-Amerihkás, USA:s ja Kanadas. Ohcamis leat dávjá áigodagat mat čuvvot diđolaš eahpesihkarvuođa ja ruhtadeami. Álggos oččoda ohcci alccesis minerála ohcanvuoigatvuođaid regiovnnalaš geologiija, áicamiid dehe šolžžaid mielde. De iská meahccegeologa ahte vuhtto go veaiki geađge- ja eananiskosiin. Jos vároha veaikki eatnama vuolde, de sáhttá dan duođaštit elrávdnjeiskkademiin. De ges bidjá elrávnnji eatnamii, mihtida jođu ja induserejuvvon polarisašuvnna, vai oaidná erohusain lea go eatnamis olu veaiki. Jos dáin hálbbes iskkademiin oaidná ahte soaitet veaikeanomaliijaid, de dávjá leat mielasteappot ruhtadit bohkanprográmma, ja ohcamis lea de eanet sihkarvuohta gávdnat veaikki. Sáhttet atnit bohkanrikki mas lea diamántabora mainna ožžot boraguovddášiskosiid, dehe atnet sirkulašuvdnabohkama mas iskkadit bohkanmáli mii badjána čáhcegierragii.

Boraguovddášiskkadeamit ja eará iskkadeamit, ja dat man lahkalaga dat leat málbmaguovllus, adnojit vuođđun go sii rehkenastet geostahtalaččat veaikehivvodaga ja dan lossodaga. Hálbbet iskkaduvvon hivvodat sáhttá nammaduvvot “dohkálaš”. Jos iskkadeamit čujuhit ahte lea veara bargat ain eanet dainna, de gohčoduvvo dat “čájehuvvon”. Vel dávjjit mihtideapmi sáhttá buvttihit ahte gávnnus gohčoduvvo “mihtiduvvon”. Dat lea okta dain eavttuin mii galgá ollašuvvat ovdalgo ruhtadeaddjit mieđihit álggahit ruvkedoaimma. Maŋŋel go málbmabuvttadus lea álggahuvvon, iskkadit daid osiid ruvkkes mat eai leat vel anus, vai ožžot sihkkaret dieđuid.

Málbmageavahus ovdalaš áigge ja dál

Dološáigásaš veaikeruvkegávdnosat duođaštit ahte ovdal historjjá áigodagas olbmot juo geavahedje oinnolaš veaikehivvodagaid álkes giehtaneavvuiguin. Ruvkkiid lei lossat roggat dušše gieđaiguin ja boaldimiin, danne dat ledje unnit. Chile ruvkkes Chuquicamatas gávdne “veaikeolbmo” mii lei 550 jagi maŋŋel Kr., ja dat duođašta ruvkedoaimmaid ovdal historjjá áigodaga. Veaikeolbmá bázahusat gávnnahuvvoje leat ruvkebargin mii lei jávvásan ruvkke sisa. Rørosas ja Løkkena ruvkkiin maid dahke geainnuid ja ruvkeráiggiid boaldimiin, dassážii go ruvttaid ožžo 1600-logus. Dynamihtaid ja elrávnnji fuomášupmi 1800-logu gaskkamuttus ávkkuhii hui bures ruvkedoibmii. De bohkagohte giehtaboraiguin maid deaddoáibmu jođihii, ja ruovdemáđit bohte heasttaid sadjái málbmageaseheamis. Vaikko vel ledje ge dát teknologalaš ovdáneamit, de ruvkedoaibma lei dušše doppe gos lei čoahkkemálbma mas lei olu veaiki.

Ođđamállet veaikeráhkadeapmi porfyra veaikemálmmas mas lea unnán veaiki, buvttadit badjel 100 000 tonna beaivái. Dat lea vuolgán dan ovdáneamis mii álggii 1900-logu álgogeahčen. Bingham Canyon:s Utah:s, USA:s ja Chuquicamatas, Chiles, ovdánahtte ruvkeinšenevrrat ođđa vuogi mot gieđahallet veaikemálmma mas lea unnán veaiki, ja dat lei oassin din plánas mat galget álggahit stuora beaiveruvkke dain hirbmat stuora hivvodagain. Panamakanála rogganmašiinnat ledje muhtun oassi dain bargoneavvuin maid sii atne Chuquicamatas. Go veaiki lei hui jođánis gálvu, de ollu stuora porfyrat dahke vuođu álggahit beaiveruvkkiid 1900-logu álggus ja maŋŋel máilmmisoađi, eanas dain ledje Lulli-Amerihkás ja USA:s, muhto maiddái Perus ja Indonesias. Ulbmilin stuora beaiveruvkkiiguin lei lasihit buvttadeami nu olu go vejolaš. Sii ásahedje stuora juvlamášiinnaid mat sáhtte adnot máŋgga sajis ruvkkes, ja dat buvttiha unnit goluid ruvkedoibmii. Dát ávkkuha dainna lágiin ahte sáhttet bargat hui čiekŋalassii ovdalgo eananvuoláš ruvkedoaibma gánnáhišgoahtá. Jos porfyra veaikehivvodagat leat čiekŋaleappos, de leat sii ásahan vugiid mot sáhttet geasehit luovvanan bázahusaid oadjebasat bajás eatnama ala. Okta dakkár stuoradoaimmat eanavuoli ruvke lea El Teniente Chiles.

Vaikko veaikegeavahusa stuorámusat leat ge lulli ja davvi Amerihkká beaiveruvkket, de leat maiddái moanat unnit ruvkket main buhtistit veaikemálmma iešguđetlágan vugiiguin, dađistaga makkár geometriija gávdnosiin lea. Čiekŋalis duolba gávdnosiidda, omd. Kupherschierfes Polenis geavahit dábálaččat málbmalatnja- ja málbmapálla-vugiid. Ceakko gávdnosiidda, mat gávdnoje zambialaš veaikesuonas, geavahit laiggussuorge- dehe laiggusfierahat vugiid. Jos lea hui valjit málbma eatnama vuolde, de sáhttet eatnama starggasvuođa dihte deavdit ruvkeráiggiid fas vai sáhttet roggat ja geavahit maŋŋil maiddái málbmapállaid mat dohko báhcet. Eanas dánáigásaš eananvuoláš veaikeruvkkiin atnet mekánalaš juvlabiergasiid ja hui guhkás ovdánan teknologiija mainna bearráigehččet eatnama starggasvuođa.

 

 

© 2012-2019 NUSSIR ASA    ALL RIGHTS RESERVED    PRIVACY POLICY    DISCLAIMERsjursendesign.no 2012