Veaikki historjjá mielde

Veaikki leat atnán badjel 10 000 jagi. Goitge dat adno ain ávnnasin alladásseteknologiijas, dan oaidná omd. go ovdánahttet veaikeprosessoriid go dahket muddojohtasiid.

Eanangávdnosiiguin leat duođaštan ahte veaiki lei dain ovddemus metállain mat olbmot geavahišgohte. Boarráseamos dieđut leat su. 10 000 jagi dassái. Veaikeáigodagas fuomášedje olbmot mot sii sáhtte roggat ja atnit veaikki hearvadávviriidda ja bargoneavvuide. Nu áigá go 3. Dehe 4. Duhátjagi ovdal Kr. vižže bargit veaikki Espánnja Huelva guovlus.

Bronze Sword

Go fuomášedje ahte veaikki ja dani seaguhusas šaddá bronsa, de álggii bronsa-áigodat su. 2500 jagi ovdal Kr. Timna-ávžžis Israelas vuvde veaikki faraoide (egyptalaš papyrus-čállosii man gávdne, lei čállon mot veaikki sáhttá atnit dálkkasin ja čázi buhtistit). Kypros doalahii eanas veaikki fönikerlaččaide, greikkaide ja romalaččaide. Veaikki namma “kobber” lea vuolggahuvvon Kyprosa latiinnagiela namas Cyprium, njulgestaga kyproslaččaid metálla. Aristotelesa áiggi greikalaččat begge meissega dihte, mii lea veaikki seaguhus, ja keaisár Augusta áiggi Romas ges ráhkadišgohte meissega njuolga veaikkis ja málmmas mas lei siŋka.

Lulli Amerihkká álbmogat mat elle ovdal colombialaš Maya, Azteca ja Inca servodagaid, atne veaikki dasalassin go golli ja silbba.

Gaska-áiggis ovdánedje bronsa- ja veaikeruvkket hirbmadit Kiinás, Indias ja Japánas.

Veaikái šattai ođđa áigodat dan rájes go eurohpalaččat deive eará kontineanttaide, ja go elektrisitehta ja magnetisma fuomášuvvui 18.čuohtejagi loahpageahčen ja 19.čuohtejagi álggus. Dutkit nu go omd. Ampere, Faraday ja Ohm ledje veahkkin álggaheame industriijalaš revolušuvnna, ja buktagat mat ráhkaduvvojit veaikkis ledje hui áhpasat sidjiide. 

 

© 2012-2019 NUSSIR ASA    ALL RIGHTS RESERVED    PRIVACY POLICY    DISCLAIMERsjursendesign.no 2012